Siia nimekirja olen kokku kogunud 86 kanadele mürgist taime. Kindlasti ei ole see nimekiri lõplik vaid tunduvalt pikem.

See nimekiri on kokku pandud ja tõlgitud selleks, et kanapidaja elu natukene kergendada. Kindlasti leiab kanapidaja siit nimekirjast mitu üllatuslikku taime nagu piimalill, päideroog, hundihammas, naistepuna, lillhernes jms. Loomulikult ei ole paari lehe söömine tavaliselt kanadele fataalsete tagajärgedega, kuid see nimekiri võib aidata kanapidajat, kelle kana ilma mingi välise põhjuseta hakkab käituma imelikult ja sureb kiirelt. Üheks võimalikuks põhjuseks võib olla mürgise taime söömine ülemäärases koguses. Jah, tavaliselt kanad väldivad mürgise taime söömist, kuid mitte alati. Sellepärast on ka hea teada, millised taimed, suuremas koguses kanadele saatuslikeks võivad saada.

Pikemalt olen kirjutanud nende taimede kohta, mida leidub meil aedades rohkem, ning mida esmapilgul kanadele kahjulikeks taimedeks pidada ei oska. Arusaadavalt mürgiste taimede nagu piibelehe, sügislille, siniliilia ja karuputke jms mürgisus jäi aja nappuse tõttu lahkamata. Võibolla tulevikus. Lisaks ei ole eriti pikemalt lahanud ainult aedades ilutaimedena kasvatavate taimede mürgisust.

Selle lingi taga (ottluuk) leiab iga taime levialakaardi. Olen selle lisanud taimede alla, mis Eestis looduses ka levivad.

Mürgiste taimede kohta uurides tasuks ka vaadelda sellist teemat, kus täiesti tavalised loomadele sobilikud mittemürgised taimed muutuvad pinnase kaasabil mürgisteks, loomadele mittesobilikeks taimedeks. Raskemetallide fütoakumulatsioon ja taimede kasutamine saastunud keskkonna puhastamiseks (Sell 2014) on uurimustöö, kus on ära märgitud piirkonnad, mis sellisest nähtusest Eestis puudutatud on. Lisaks kiirele ülevaatele, kuidas kasutatakse taimi, et raskemetalle maast eemaldada ning kuidas raskemetallid maast mööda juuri taimesse ning viljadesse liiguvad, on seal ka nimekiri Eestis leiduvatest hüperakumulaatoritest, mis on siis taimed, mis seovad endasse teistest taimedest tunduvalt rohkem raskemetalle. Raskemetallide rikkal pinnasel elavad loomapidajad/kanakasvatajad ei tohiks neid taimi oma loomadele anda.

Kui toksiline siis mõni taim ikkagi on? USA Kalifornia Ülikooli kodulehel on taimede toksilisus jaotatud 4 kategooriasse:

1. Suur toksilisus. Need taimed võivad põhjustada tõsiseid haigusi või surma. Allaneelamisel helistage kohe kiirabisse.

2. Väike mürgisus. Nende taimede allaneelamine võib põhjustada kergeid haigusi, nagu oksendamine või kõhulahtisus. Allaneelamisel helistage oma arstile.

3. Sisaldavad oksalaate. Nende taimede mahl sisaldab oksalaatkristalle. Need nõelakujulised kristallid võivad ärritada nahka, suud, keelt ja kurku, põhjustades kurgu turset, hingamisraskusi, põletustunnet ja maoärritust. Helistage oma arstile, kui mõni neist sümptomitest ilmneb pärast taimede allaneelamist.

4. Põhjustavad dermatiiti. Nende taimede mahl, mahl või okkad võivad põhjustada nahalöövet või ärritust. Pesta kahjustatud nahapiirkonda seebi ja veega niipea kui võimalik pärast kokkupuudet. Lööbed võivad olla väga tõsised ja valulikud. Helistage arstile, kui pärast taimedega kokkupuutumist ilmnevad sümptomid.

Alati tasub uurida ka Eestikeelsete taimenimede andmebaasi kust iga otsija ladina keelse nimetuse baasil ka Eestis mitteleiduvate taimede eestikeelsed nimetused teada saab.

Järgmine imeline leht mida kanakasvatajal tasuks aegajalt külastada on Eestis kasvavate taimede levialakaart. Otsingusse on soovituslik sisestada ladina keelne nimi, nii ei teki kõnekeelsete nimedega otsides segadust.

Pilte eraldi veel ühegi taime kohta mul ei ole. Kuid iga taime nime peale klikkides avaneb erladi aknas Wikipedia taime pildiga.

                                                 - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Kanadele mürgised taimed looduses

Füüsal – (Physalis) – Groundcherries

Taime lehed ja toored viljad on mürgised, kuna sisaldavad solaniini, mis on nii inimestele, kui ka loomadele ühtmoodi mürgine. Lehed ja toored viljad kuuluvad toksilisuse klassi 1, suur toksilisus.

http://www.chickendvm.com/poisonous/groundcherries

https://et.wikipedia.org/wiki/F%C3%BC%C3%BCsal

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Physalis_alkekengi.html

https://bioneer.ee/kuidas-j%C3%A4tta-toiduained-raiskamata

Harilik kurekell – (Aquilegia vulgaris) – Columbine

Hariliku kurekella lehed ja varred sisaldavad tsüanogeenseid ühendeid, tanniine, antotsüaniine ja tsükloartaani derivaate. Mürgised on ka seemned ja nektar. Kuulub toksilisuse klassi 2 ja tekitab väikest mürgitust.

http://www.chickendvm.com/poisonous/columbine

https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kurekell

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Aquilegia_vulgaris.html

Harilik leseleht – (Maianthemum bifolium) – May Lily

https://www.looduskalender.ee/vana/node/14339.html

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Maianthemum_bifolium.html

Harilik maikelluke ehk Piibeleht – (Convallaria majalis) – Lily-of-the-valley

Kuulub toksilisuse klassi 1, suur toksilisus.

http://www.chickendvm.com/poisonous/lily-of-the-valley

https://aiasober.ee/liigikirjeldused/maikelluke/

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Convallaria_majalis.html

Harilik metsviinapuu – (Parthenocissus quinquefolia) – Virginia Creeper

http://www.chickendvm.com/poisonous/virginia-creeper

https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_metsviinapuu.html

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Parthenocissus_quinquefolia.html

Harilik mürkputk – (Cicuta virosa) – Water Hemlock

http://www.chickendvm.com/poisonous/water-hemlock

https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_m%C3%BCrkputk

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Cicuta_virosa.html

Harilik ogaõun – (Datura stramonium) – Jimsonweed

Kuulub toksilisuse klassi 1, suur toksilisus.

http://www.chickendvm.com/poisonous/Dicot

https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_oga%C3%B5un

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Datura_stramonium.html

Harilik puuvõõrik – (Viscum album) – Mistletoe

Kuulub toksilisuse klassi 2 ja 4, tekitades väikest mürgitust ja nahaärritust.

http://www.chickendvm.com/poisonous/mistletoe

https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_puuv%C3%B5%C3%B5rik

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Viscum_album.html

Harilil rass – (Cynoglossum officinale) – Houndstongue

http://www.chickendvm.com/poisonous/houndstongue

http://www.kollektsioonaed.pri.ee/epood/Harilik-rass-------------------------/

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Cynoglossum_officinale.html

Harilik seebilill - (Saponaria officinalis) – Bouncing Bet

http://www.chickendvm.com/poisonous/bouncing-bet

https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_seebilill

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Saponaria_officinalis.html

Harilik sügislill – (Colchicum autumnale) – Meadow Saffron

Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis vähelevinud. Kuulub toksilisuse klassi 1 ja 4, tekitades suur toksilisust ning nahaärritust.

http://www.chickendvm.com/poisonous/meadow-saffron

https://www.neevaaed.ee/toode/harilik-sugislill/

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Colchicum_autumnale.html

Harilik ussilak – (Paris quadrifolia) – Herb-paris

https://www.looduskalender.ee/n/node/568

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Paris_quadrifolia.html

Harilik varemerohi – (Symphytum officinale) – Comfrey

http://www.chickendvm.com/poisonous/comfrey

https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_varemerohi

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Symphytum_officinale.html

Harilik äiakas ehk nisulill - (Agrostemma githago) – Corn Cockle

Kõik nisulille osad on kodulindudele mürgised, kuid kõige rohkem toksiine sisaldavad seemned. Taim sisaldab vähemalt kahte mürgist, saponiini taolist ainet, githagiini ja agrostemmhapet. Seemne söömine on juba siis surmav kui lind manustab seda taime 0,2-0,5 % ulatuses oma kehakaalust.

http://www.chickendvm.com/poisonous/corn-cockle

https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_%C3%A4iakas

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Agrostemma_githago.html

Hiid-karuputk – (Heracleum mantegazzianum) – Gigant Hogweed

Kuulub toksilisuse klassi 1 ja 4, tekitades suur toksilisust ning nahaärritust.

http://www.chickendvm.com/poisonous/giant-hogweed

https://et.wikipedia.org/wiki/Hiid-karuputk

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Heracleum_mantegazzianum.html

Hortensia – (Hydrangea) – Hydrangea

Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis peaaegu mittelevinud. Kuulub toksilisuse klassi 1 ja 4, tekitades suur toksilisust ning nahaärritust.

http://www.chickendvm.com/poisonous/hydrangea

https://kodu.postimees.ee/3727391/imekaunis-hortensia-ja-kuidas-temaga-umber-kaia

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Hydrangea_arborescens.html

Hundihammas – (Astragalu) – Milkvetch

Hundihambad iseenesest mürgised ei ole, küll aga on hundihammas seleeni hüperakumulaator ja suudab endasse koguda nii suurel määral seleeni, et ülemääraselt suur seleeni kogus ühe korraga võib kanadele tekitada seleeni mürgituse.

http://www.chickendvm.com/poisonous/milkvetch

https://et.wikipedia.org/wiki/Hundihammas

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Astragalus_danicus.html

Igihali – (Vinca) – Periwinkle

Kuulub kõige toksilisemate taimede nimekirja (klass 1, suur toksilisus) ning kanad seda arvatavasti ise kah nokkima ei lähe.

http://www.chickendvm.com/poisonous/periwinkle

https://aiasober.ee/liigikirjeldused/igihali/

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Vinca_minor.html

Karusilm – (Amsinckia menziesii) – Fiddleneck

Hetkel Eestis looduses mittelevinud välja arvatud paar üksikut taime.

http://www.chickendvm.com/poisonous/fiddlenecks

https://en.wikipedia.org/wiki/Amsinckia

https://www.botany.ut.ee/Karin_Saun_bak.pdf , lk 10

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Amsinckia_micrantha.html

Kilpjalg - (Pteridium aquilinum) – Bracken Fern

http://www.chickendvm.com/poisonous/braken-fern

https://et.wikipedia.org/wiki/Kilpjalg

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Pteridium_aquilinum.html

Kirju sarikhernes - (Coronilla varia) – Crownvetch

Taime mis tahes osade allaneelamine on lindudele mürgine ja ka surmav.

http://www.chickendvm.com/poisonous/securigera-varia

https://en.wikipedia.org/wiki/Securigera_varia

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Coronilla_varia.html

Koera-pöörirohi - (Hyoscyamus niger) - Black Henbane

Kuulub kõige toksilisemate taimede nimekirja (klass 1, suur toksilisus) ning kanad seda arvatavasti ise kah nokkima ei lähe.

http://www.chickendvm.com/poisonous/henbane

https://et.wikipedia.org/wiki/Koera-p%C3%B6%C3%B6rirohi

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Hyoscyamus_niger.html

Kukekannus - (Delphinium) – Larkspur

Kuulub kõige toksilisemate taimede nimekirja (klass 1, suur toksilisus) ning kanad seda arvatavasti ise kah nokkima ei lähe.

http://www.chickendvm.com/poisonous/larkspur

https://aiasober.ee/liigikirjeldused/kukekannus/

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Delphinium_elatum.html

Kuutõverohi – (Polygonatum) – Solomon`s Seals

https://et.wikipedia.org/wiki/Kuut%C3%B5verohi

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Polygonatum_odoratum.html

Käoking – (Aconitum) – Monkshood

Kuulub kõige toksilisemate taimede nimekirja, klass 1, suur toksilisus.

http://www.chickendvm.com/poisonous/monkshood

https://aiasober.ee/liigikirjeldused/kaoking/

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Aconitum_napellus.html

Kärnoblikas - (Rumex crispus) – Curly Dock

http://www.chickendvm.com/poisonous/curly-dock

https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4rnoblikas

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Rumex_crispus.html

Liht-naistepuna – (Hypericum perforatum) – St. John´s Wart

Naistepuna sisaldab kinoone, mis võivad loomadel põhjustada valgustundlikkust. Pärast naistepuna söömist imendub hüpertsiin (toksiline kinoon) soolestikku ja siseneb vereringesse, kus see jaotub kõikidesse kudedesse ja nahka. Kui nahas sisalduv hüperitsiin satub päikesevalguse kätte, mõjutab see rakke ja põhjustab koekahjustusi. Hüperitsiini tase taimes on kõrgeim kevadel, taime kiire kasvu ajal ja püsib kõrge kuni õitsemise lõpuni.

http://www.chickendvm.com/poisonous/st-johns-wort

https://et.wikipedia.org/wiki/Liht-naistepuna

https://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCperitsiin

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Hypericum_perforatum.html

Must maavits - (Solanum nigrum) – Black Nightshade

http://www.chickendvm.com/poisonous/nightshades

https://et.wikipedia.org/wiki/Must_maavits

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Solanum_nigrum.html

Osi – (Equisetum) – Horsetail

Kõik osja osad sisaldavad tiaminaasi, mis hävitab organismis tiamiini, aju tööks vajalikku b1-vitamiini.

http://www.chickendvm.com/poisonous/horsetail

https://et.wikipedia.org/wiki/Osi

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Equisetum_arvense.html

https://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/vitamiinid/b1-vitamiin

Piimalill – (Euphorbia) – Spurges

Piimalille puhul tasub meeles pidada, et mürgine ja söövitav piimmahl jääb sama mürgiseks ka taime kuivades, ehk siis ka osana heinast, kuna kasvab laialdaselt heinamaadel.

http://www.chickendvm.com/poisonous/euphorbia-esula

https://et.wikipedia.org/wiki/Piimalill

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Euphorbia_helioscopia.html

Põld-hiirhernes – (Vicia villosa) – Hairy Vetch

http://www.chickendvm.com/poisonous/vetch

http://eseis.ut.ee/efloora/Eesti/species/4908.html

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Vicia_villosa.html

Põldrõigas – (Raphanus raphanistrum) – Wild Radish

Põldrõigas sisaldab isotiotsüanaate (väävlit sisaldav mürgine aine, mida leidub loomasöödas (rapsis, naeris)), mis suurtes kogustes tarbides võivad ärritada linnu seedetrakti.

http://www.chickendvm.com/poisonous/wild-radish

https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5ldr%C3%B5igas

https://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=v%C3%A4%C3%A4vlis

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Raphanus_raphanistrum.html

Päideroog ehk harilik paelrohi – (Phalaris arundinacea) – Reed Canarygrass

Päideroo eripäraks on tema võime akumuleerida mullast seleeni ning seleeni rikkal mullal kasvanud päideroog võib tänu sellele tekitada loomades ja lindudes seleeni mürgitust. Tavalisel mullal kasvanud päideroog seleenimürgitust ei tekita.

http://www.chickendvm.com/poisonous/reed-canary-grass

https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ideroog

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Phalaris_arundinacea.html

Rand-õisluht - (Triglochin maritimum) - Arrowgrass

http://www.chickendvm.com/poisonous/arrowgrass

https://et.wikipedia.org/wiki/Rand-%C3%B5isluht

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Triglochin_maritimum.html

Roog-aruhein - (Festuca arundinacea) – Tall Fescue

Roog-aruhein on laialt levinud loomade sööt (heinana ka kanade pesakastis, kust nad seda siis endale ka sisse nokivad), mis on tavaliselt nakatunud endofüütilise seenega Neotyphodium coenophialum, mis toodab arvukalt ergotalkalkaloide. Ergotalkalkaloidid on mürgised lindudele ja neil on teadaolevalt kahjulik mõju lindude tootlikkusele ja paljunemisele.

http://www.chickendvm.com/poisonous/festuca

https://www.olderseeds.ee/sordid/plant/roog-aruhein-barelite-barolex

https://www.academia.edu/10038706/M%C3%BCkotoksiinid_piimatoodetes_Referaat

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Festuca_arundinacea.html

Sarepta kapsasrohi – (Brassica juncea) – Indian Mustard

Kuigi kapsasrohud on kõik söödavad, siis Sarepta kapsasrohi on tuntud oma mullast metalle siduva omaduse poolest, ning kui kana sööb ära taime seemned, mis on kasvanud mullas, kus on palju metalli, võib see tekitada väikesele loomale suure mürgistuse.

http://www.chickendvm.com/poisonous/indian-mustard

https://et.wikipedia.org/wiki/Kapsasrohi

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Brassica_juncea.html

Sarik-linnupiim – (Ornithogalum umbellatum) – Star Of Bethlehem

Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis kohati naturaliseerinud, tänu kiirele vegetatiivsele paljunemisele.

http://www.chickendvm.com/poisonous/star-of-bethleham

https://et.wikipedia.org/wiki/Sarik-linnupiim

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Ornithogalum_umbellatum.html

Siniliilia ehk Silla – (Scilla) – Squill

http://www.chickendvm.com/poisonous/scilla

https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_siniliilia

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Scilla_siberica.html

Siumari - (Actaea) - Baneberry

http://www.chickendvm.com/poisonous/baneberry

https://et.wikipedia.org/wiki/Siumari

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Actaea_spicata.html

Soovõhk – (Calla palustris) – Water Arum

http://www.chickendvm.com/poisonous/water-arum

https://aiasober.ee/en/liigikirjeldused/soovohk/

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Calla_palustris.html

Talvine lumekupp – (Eranthis hyemalis) – Winter Aconite

http://www.chickendvm.com/poisonous/eranthis-hyemalis

https://aiasober.ee/liigikirjeldused/lumekupp/

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Eranthis_hyemalis.html

Täpiline surmaputk – (Conium maculatum) – Poison Hemlock

Kuulub kõige toksilisemate taimede nimekirja, klass 1, suur toksilisus.

http://www.chickendvm.com/poisonous/poison-hemlock

https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4piline_surmaputk

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Conium_maculatum.html

Valge hanemalts (püstine hanemalts) – (Chenopodium album/ Chenopodium strictum) – Lambsquarters

Kuigi paljud hanemaltsalised on inimestele söödavad, siis oksalaatide kõrge sisalduse tõttu kanad (ja ka inimesed) nendega liialdada ei tohi. Oksalaadid seovad kaltsiumi ja magneesiumi mitteseeduvateks ühenditeks ning kanadel võib see tekitada munadel kooreprobleeme ja üleüldist luude hõrenemist ning neerupuudulikkust, kuna neerud peavad need mitteseeduvad mineraalid sooladena välja filtreerima.

http://www.chickendvm.com/poisonous/lambsquarter

https://et.wikipedia.org/wiki/Hanemalts

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Chenopodium_album_x_Chenopodium_strictum.html

https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22548678/ (A review of oxalate poisoning in domestic animals: tolerance and performance aspects – Rahman 2013)

Verev sõrmkübar – (Digitalis purpurea) – Foxglove

Kuulub kõige toksilisemate taimede nimekirja, klass 1, suur toksilisus.

http://www.chickendvm.com/poisonous/foxglove

https://et.wikipedia.org/wiki/Verev_s%C3%B5rmk%C3%BCbar

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Digitalis_purpurea.html

Voolme-ristirohi - (Senecio jacobaea) – Ragwort

http://www.chickendvm.com/poisonous/tansy-ragwort

https://et.wikipedia.org/wiki/Voolme-ristirohi

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Senecio_jacobaea.html

Väärtakjas (pugu-väärtakjas, kallas-väärtakjas) – (Xanthium strumarium) – Cocklebur

Väärtakjas on kariloomadele mürgine ja võib põhjustada ägedat maksapuudulikkust. Suurem osa toksiinist, milleks on karboksüatraktüülosiid, leidub seemnetes ja idulehtedes. Linnud vajavad ainult 0,75–3% väärtakja seemnetest kehamassi kohta, et neil tekiksid ägedad mürgistusnähud. Suurenenud mürgituse oht on noorematel kodulindudel ja enamik juhtudest leiab aset kevadel ja suvel.

Väärtakja tarbimise tagajärjel võib kodulindudel tekkida äge või krooniline mürgistus. Ägedatel juhtudel on surm tavaliselt tingitud maksapuudulikkusest ja võib tekkida mõne tunni jooksul pärast kliiniliste tunnuste ilmnemist. Lindudel, kes elavad üle ägeda mürgistuse, tekivad tavaliselt kroonilise maksahaiguse tunnused.

http://www.chickendvm.com/poisonous/cocklebur

https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4%C3%A4rtakjas

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Xanthium_strumarium.html

Ülane - (Anemone) – Thimbleweed

http://www.chickendvm.com/poisonous/anemone

https://aiasober.ee/liigikirjeldused/ulane/

https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Anemone_nemorosa.html

                                                - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Kanadele mürgised taimed koduaias (iluaias)

Ameerika kermesmari – (Phytolacca americana) – Pokeweed

Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud. Kuulub toksilisuse klassi 1, suur toksilisus.

http://www.chickendvm.com/poisonous/pokeweed

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/23961615/ohtlikult-kaunis-kermesmari

Askleepias – (Asclepias) – Milkweeds

Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud. Kuulub toksilisuse klassi 2 ja 4, tekitades väikest mürgitust ning nahaärritust.

http://www.chickendvm.com/poisonous/common-milkweed

https://aiasober.ee/liigikirjeldused/askleepias/

Ebakerria – (Rhodotypos scandens) – Jetbead

Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.

http://www.chickendvm.com/poisonous/jetbead

https://maakodu.delfi.ee/artikkel/28844921/kerria-poosad-on-kaunid-nii-suvel-kui-talvel

Egiptuse kassinaeris - (Malva parviflora) – Marshmallow

Kassinaerislased ei ole Eestis looduses väga levinud taimed.

http://www.chickendvm.com/poisonous/mallow

https://et.wikipedia.org/wiki/Egiptuse_kassinaeris

Elulõng – (Clematis) – Clematis

Kõik elulõnga taimeosad sisaldavad protoanemoniini ja neid peetakse seetõttu toksilisteks. Kuulub toksilisuse klassi 2 ja 4, tekitades väikest mürgitust ning nahaärritust. Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.

http://www.chickendvm.com/poisonous/clematis

http://www.roogoja.ee/elulongade_kasvatamine.html

Harilik murtusüda – (Lamprocapnos spectabilis) – Bleeding heart

Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud. Kuulub toksilisuse klassi 4 ja võib põhjustada nahalöövet.

http://www.chickendvm.com/poisonous/bleedingheart

https://maakodu.delfi.ee/artikkel/71636727/roomsad-murtud-sudamed

Harilik püvilill – (Fritillaria imperialis) – Imperial Crown

Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.

http://www.chickendvm.com/poisonous/imperial-crown

https://aiasober.ee/liigikirjeldused/puvilill/

Heliotroop - (Heliotropium) – Heliotrope

Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud. Kuulub toksilisuse klassi 1, suur toksilisus.

http://www.chickendvm.com/poisonous/heliotropes

https://maakodu.delfi.ee/artikkel/65183522/heliotroop-kaunis-paikeselill

Hunnitu leviisia - (Lewisia rediviva) - Bitter Root

Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.

http://www.kollektsioonaed.pri.ee/epood/Hunnitu-leviisia/

http://www.chickendvm.com/poisonous/bitter-root

Igihaljas gelsemiin – (Gelsemium sempervirens) – Carolina Jasmine

Hetkel Eestis mittelevinud. Kuulub toksilisuse klassi 1 ja 4, tekitades suur toksilisust ning nahaärritust.

http://www.chickendvm.com/poisonous/yellow-jasmine

Jaapani õisküüvits – (Pieris japonica) – Japanese Pieris

Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud. Kuulub toksilisuse klassi 1, suur toksilisus.

http://www.chickendvm.com/poisonous/pieris-japonica

https://aiasober.ee/toode/jaapani-oiskuuvits-flaming-silver/

Jahumaniokk ehk tapiokk - (Manihot esculenta) – Cassava aka Tapioca

http://www.chickendvm.com/poisonous/cassava

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/maniokk1

Jantrofa - (Jatropha gossypifolia) – Bellyache Bush

Kuulub toksilisuse klassidesse 2 ja 4, tekitades väikest mürgitust ning nahaärritust. Hetkel Eestis mittelevinud.

https://en.wikipedia.org/wiki/Jatropha

http://www.chickendvm.com/poisonous/bellyache-busch

Kanada kevadmagun – (Sanguinaria canadensis) – Bloodroot

Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.

http://www.chickendvm.com/poisonous/bloodroot

https://rohtaias.blogspot.com/2020/04/kanada-kevadmagun-sanguinaria-canadensis.html

Kanep-koerakool – (Apocynum cannabinum) – Hemp Dogbane

Hetkel Eestis looduses mittelevinud.

http://www.chickendvm.com/poisonous/hemp-dogbane

https://en.wikipedia.org/wiki/Apocynum_cannabinum

Karella-kibekurk - (Momordica charantia) - Bitter Gourd

Hetkel Eestis looduses mittelevinud.

http://www.chickendvm.com/poisonous/bitter-melon

https://en.wikipedia.org/wiki/Momordica_charantia

Karoliina maavits – (Solanum carolinense) – Horsenettle

Hetkel Eestis looduses mittelevinud.

https://en.wikipedia.org/wiki/Solanum_carolinense

http://www.chickendvm.com/poisonous/carolina-nightshade

Kee-palvehernes – (Abrus precatorius) – Rosary Bean

Hetkel Eestis looduses mittelevinud.

http://www.chickendvm.com/poisonous/rosary-bean

https://et.wikipedia.org/wiki/Kee-palvehernes

Kobarküüvits - (Leucothoe) – Dog Hobble

http://www.chickendvm.com/poisonous/dog-hobble

https://aiasober.ee/liigikirjeldused/kobarkuuvits/

Kohvisenna (läänekassia) – (Senna occidentalis) – Coffee Senna

Hetkel Eestis looduses mittelevinud. Ülejäänud maailmas laialdaselt levivat Sennat on hakatud uurima, kui võimalikku taimse proteiini allikat mida tulevikus lisada tööstuslikult toodetavale kanatoidule. Kuna Senna sisaldab palju ka kanadele mürgiseid ühendeid, siis hetkel käivad uurimustööd kuidas neid mürgiseid ühendeid Sennast eemaldada, et see kanadele ohutu oleks. Need uuringud on küll alles algusjärgus ning Senna seemneid endiselt kanadele sööta ei tasu.

http://www.chickendvm.com/poisonous/senna-occidentalis

https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34198094/ (Prospects for the utilization of Senna obtusifolia products as protein supplements for poultry – Diarra, 2021)

Kolmetine tulivõhk – (Arisaema triphyllum) – Jack-in-the-pulpit

Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud. Kuulub 3 ja 4 kategooriasse, ehk tänu oksalaatide sisaldusele tekitab nahaärritust.

http://www.chickendvm.com/poisonous/jack-in-the-pulpit

https://www.neevaaed.ee/toode/kolmetine-tulivohk/

Lehtertapp – (Ipomoea) – Morning Glory

Kuulub kõige toksilisemate taimede nimekirja, klass 1, suur toksilisus.

Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.

http://www.chickendvm.com/poisonous/morning-glory

https://aiasober.ee/liigikirjeldused/lehtertapp/

Lõhnav-lillhernes – (Lathyrus odoratus) – Sweat Pea

Kõik lillherne osad sisaldavad ensüümi beeta-aminoproprionitriil (BAPN), mis võib põhjustada latürismi. Latürism on seahernesliste seemnete söömisest tingitud neuroloogiliste sümptomitega pikaajaline mürgistusseisund. Sümptomid arenevad ja süvenevad suure koguse lõhnava-lillherne pikaajalise tarbimise tõttu. Kui sümptomid hakkavad juba avalduma on need aga pöördumatud ning ainuke võimalus lindu aidata on kirurgilise sekkumise teel.

http://www.chickendvm.com/poisonous/sweatpea

https://aianduskool.ee/soprusetera2020/artiklid/lillhernes/

Mehhiko ogamagun – (Argemone mexicana) – Ground Mexican Poppy

Looduses Eestis mittelevinud.

http://www.chickendvm.com/poisonous/mexicanpoppy

https://elurikkus.ee/bie-hub/species/208974?lang=et

Must lumeroos – (Helleborus niger) – Christmas Rose

Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.

http://www.chickendvm.com/poisonous/christmas-rose

https://kodus.ee/artikkel/lumeroos-vaega-lill-mida-kasutatud-bioloogilise-relvana

Mürgine kirbulill – (Zigadenus venenosus) – Deathcamas

Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.

http://www.chickendvm.com/poisonous/deathcamas

http://www.kollektsioonaed.pri.ee/epood/Murgine-kribulill/

Ogaline lantaan – (Lantana camara) – Lantana

Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud. Kuulub kõige toksilisemate taimede nimekirja, klass 1, suur toksilisus.

http://www.chickendvm.com/poisonous/lantana

https://maakodu.delfi.ee/artikkel/66441556/ogaline-lantaan-muudab-varvi-nagu-kameeleon?

Pajulehine kibeleht – (Cestrum parqui) – Green Cestrum

Looduses Eestis mittelevinud.

http://www.chickendvm.com/poisonous/green-cestrum

https://en.wikipedia.org/wiki/Cestrum_parqui

Peekerlill - (Penstemon) - Bearded Tounge

Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.

https://aiasober.ee/liigikirjeldused/peekerlill/

http://www.chickendvm.com/poisonous/beardedtongue

Punane koeraneris – (Bryonia cretica) – White Bryony

Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud. Sügisel taimele tekkivad punased marjad võivad kanadele ahvatlevad tunduda, kuid oma mürgisuse tõttu peaks kana nendest eemale hoidma.

http://www.chickendvm.com/poisonous/white-bryony

Punane lobelia – (Lobelia cardinalis) – Cardinal Flower

Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.

http://www.chickendvm.com/poisonous/cardinal-flower

https://www.garden.ee/mod_shop_07cdfd23373b17c6b337251c22b7ea57_Lobelia-cardinalis_est

Põld-varsapõlv - (Anagallis arvensis) – Scarlet Pimperel

Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.

http://www.chickendvm.com/poisonous/scarletpimper

https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5ld-varsap%C3%B5lv

Riitsinus – (Ricinus communis) – Castor Bean

Surmav mürgistus võib tekkida kodulindudel, kui nad tarbivad juba ühe seemne. Seemend sisaldavad 2–3% ritsiini. Ritsiini peetakse üheks kõige toksilisemaks looduslikuks aineks maailmas. Uuringute kohaselt riitsinuseõli ritsiini ei sisalda, sest ritsiin jääb õli valmistamisel pressimisjääki ja laguneb kuumpressimisel, kuna tegemist on ebapüsiva ühendiga. Töötlemata kujul kuulub kõige toksilisemate taimede nimekirja, klass 1, suur toksilisus.

http://www.chickendvm.com/poisonous/caster-oil-plant

https://et.wikipedia.org/wiki/Riitsinus

https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19320928/ (Response of broiler finishers to diets containing graded levels of processed castor oil bean (Ricinus communis L) meal – Ani, 2009)

Roosa lõunahali – (Catharanthus roseus) – Madagascar Periwinkle

Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.

http://www.chickendvm.com/poisonous/madagascar-periwinkle

https://maarahvapood.ee/toode/roosa-lounahali-burgundi-halo-100-seemet/

Suureõieline lateksiväät - (Cryptostegia grandiflora) – Rubber Vine

Looduses Eestis mittelevinud.

https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptostegia_grandiflora

http://www.chickendvm.com/poisonous/indian-rubber-vine

Suviadoonis – (Adonis aestivali) – Summer Phesant`s Eye

Tavaline koostisosa meil müüdavates lillemuru pakikestes. Kõik suviadoonise osad sisaldavad glükoksiide (enamasti mõru maitsega, tihti mürgine - vees lahustuv kristalne orgaaniline ühend), mis on kodulindudele kardiotoksilised, põhjustades surmaga lõppevaid seede- ja südamehäireid. Konkreetsete kemikaalide hulka kuuluvad adonitoksiin, strofantiin, vernadigiin ja tsümariin. Kõige rohkem toksiine sisaldavad lehed ja õied.

http://www.chickendvm.com/poisonous/summer-pheasants-eye

https://et.wikipedia.org/wiki/Adoonis

Teelehtjas ussikeel – (Echium plantagineum) – Paterson`s Curse

Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.

http://www.chickendvm.com/poisonous/patersons-curse

https://seemned.ee/tooted/teelehtjas-ussikeel-segu/

Valge upsujuur – (Veratrum album) – False Hellebore

Kuigi kõik valge upsujuure osad on mürgised, on juured 5–10 korda mürgisemad kui lehed või varred. Mürgistus võib tekkida 2–3 tunni jooksul pärast taime tarbimist.

Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.

http://www.chickendvm.com/poisonous/veratrum-album

http://www.kollektsioonaed.pri.ee/epood/Valge-upsujuur---/

Ümaralehine tselaster – (Celastrus orbiculatus) – Oriental Bittersweet

Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.

http://www.chickendvm.com/poisonous/bittersweet

https://aiasober.ee/liigikirjeldused/tselaster/