Riemerella anatipestifer bakteriinfektsioon
Riemerella anatipestifer on gramnegatiivne, liikumatu, vardakujuline bakter, mis põhjustab süsteemseid haigusi kodulindudel, eriti partidel, hanedel ja kalkunitel. Ka kanad võivad nakatuda, eriti mitme liigiga pidamise või kehva bioohutuse korral. Haigus, mida tuntakse välismaal ka kui riemerelloosi või nakkava serosiidina (New duck disease / Infectious serositis / Pasteurella anatipestifer infection (vana nimi)), põhjustab märkimisväärset majanduslikku kahju suremuse, vähenenud tootlikkuse ja ravikulude tõttu (Segers jt, 1993).
Epidemioloogia ja levik
Riemerella anatipestifer mõjutab tavaliselt 1–8 nädala vanuseid linde, kuid levib ka vanematele lindudele. Levib otsese kontakti, hingamisteede piiskade või saastunud vee ja pindade kaudu (Glünder, 2002).
Metsloomad levitavad haigust üha enam. Poolas läbi viidud uuringus oli 94,7% metshanedest R. anatipestifer'i suhtes positiivsed, mis näitab, et metslinnud võivad toimida reservuaaridena ja kujutada endast olulist edasikandumise ohtu kodulinnukarjadele (Sawicka-Durkalec jt, 2023).
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Kliinilised tunnused:
# Hingamisraskused
# Letargia ja vähenenud aktiivsus
# Neuroloogilised kõrvalekalded (nt pea värisemine, koordinatsioonihäired)
# Vesised rohelised väljaheited (kõhulahtisus)
# Kõrge suremus
# Vähenenud kasvukiirus
# Kehv sööda omastamise efektiivsus
# Munatoodangu langus
Lahkamisjärgne uuring näitab tavaliselt fibriinset perikardiiti, perihepatiiti ja õhukoti põletikku. Need kahjustused võivad sarnaneda E. coli ja Pasteurella multocida põhjustatud kahjustustega, mistõttu on laboratoorne kinnitus hädavajalik (Rubbenstroth jt, 2013; Merck Veterinary Manual, 2024).
Ravi ja tõrje
Antimikroobne ravi peaks põhinema tundlikkustestil. Resistentsust on teatatud gentamütsiini, amikatsiini ja kolistiini suhtes, samas kui tundlikkus püsib amoksitsilliini, tsefoperasooni, piperatsilliini ja trimetoprim-sulfametoksasooli suhtes (Nowaczek jt, 2023).
Esialgse empiirilise ravi korral võib varajaste kliiniliste tunnuste ja suremuse vähendamiseks manustada sulfakvinoksaliini või penitsilliini-streptomütsiini kombinatsiooni (MSD Veterinary Manual, 2024).
Olulised tõrjemeetmed hõlmavad järgmist:
# Ranged bioohutusprotokollid
# Liikide segunemise vältimine
# Veesüsteemide ja seadmete regulaarne desinfitseerimine
# Ja nagu alati, kodulinnu üldise vastupanuvõime tugevdamine näiteks Darmwohli abiga.
# Välismaal on võimalik kasutada kaubanduslikke vaktsiine (Pathanasophon jt, 2002)
Kasutatud kirjandus:
1. Glünder, G. (2002). Riemerella anatipestifer infections. In Y. M. Saif (Ed.), Diseases of Poultry (11th ed., pp. 835–841). Iowa State Press.
2. Merck Veterinary Manual. (2024). Riemerella anatipestifer infection in poultry. Retrieved from https://www.merckvetmanual.com/poultry/riemerella-anatipestifer-infection/riemerella-anatipestifer-infection-in-poultry
3. MSD Veterinary Manual. (2024). Riemerella anatipestifer infection in poultry. Retrieved from https://www.msdvetmanual.com/poultry/riemerella-anatipestifer-infection/riemerella-anatipestifer-infection-in-poultry
4. Nowaczek, A., Dec, M., Stępień-Pyśniak, D., Wilczyński, J., & Urban-Chmiel, R. (2023). Characterization of Riemerella anatipestifer strains isolated from various poultry species in Poland. Antibiotics, 12(12), 1648. https://doi.org/10.3390/antibiotics12121648
5. Pathanasophon, P., Phuektes, P., Tanticharoenyos, T., Narongsak, W., & Sawada, T. (2002). Efficacy of an inactivated vaccine for protection of ducklings against Riemerella anatipestifer infection. Avian Pathology, 31(5), 461–465. https://doi.org/10.1080/0307945021000005859
6. Rubbenstroth, D., Ryll, M., & Hafez, H. M. (2013). Characterization of Riemerella anatipestifer strains from waterfowl in Germany. Avian Pathology, 42(3), 251–256. https://doi.org/10.1080/03079457.2013.790882
7. Sawicka-Durkalec, A., Tomczyk, G., Gerilovych, I., & Kursa, O. (2023). Molecular Detection and Phylogenetic Analysis of Riemerella anatipestifer in Poultry and Wild Geese in Poland. Pathogens, 12(2), 256. https://doi.org/10.3390/pathogens12020256
8. Segers, P., Mannheim, W., Vancanneyt, M., De Brandt, K., Hinz, K. H., Kersters, K., & Vandamme, P. (1993). Riemerella anatipestifer gen. nov., comb. nov., the causative agent of infectious serositis in ducks and geese. International Journal of Systematic Bacteriology, 43(4), 768–776. https://doi.org/10.1099/00207713-43-4-768
9. Wang, X., Feng, Y., Wang, Y., Zhang, X., & Chen, H. (2014). Mechanisms of antibiotic resistance in Riemerella anatipestifer. FEMS Microbiology Letters, 352(2), 100–106. https://doi.org/10.1111/1574-6968.12367
10. [ScienceDirect]. (2024). Clinical and production effects of Riemerella anatipestifer infection in chickens. Journal of Dairy Science. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0032579124000762