Ajalugu ja geneetika
Bregovska džinka ehk Bulgaaria Kääbuskana on traditsiooniline kääbus-kana Bulgaaria loodeosast, Bregovo ja Vidini ümbrusest.
Tõug arenes välja loomuliku valiku teel seguna 1970. aastatel külaelanike peetavatest väikestest kohalikest kanadest. Valik tehti kompaktset suurust, vastupidavust ja atraktiivset sulestikku silmas pidades.
Aretaja Karol akusid laadimas. Pildilt on näha, kui sotsiaalse tõuga on tegemist.
Bulgaaria Kääbuskana esinebki ainult kääbus vormis ehk ta on originaal kääbustõug (true bantam), mis tähendab, et ta arenes välja miniatuursel kujul – mitte suurema tõu väiksema versioonina.
Alles 2013. aastal tunnustas Bulgaaria Lemmikloomade ja Väikeste Koduloomade Kasvatajate Liit (UFSDABB - Union of Fanciers and Small Domestic Animal Breeders in Bulgaria) tõugu ametlikult. Sellest ajast alates on sellest saanud riigi populaarseim kääbustõug (true bantam).
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Bulgaaria Standard
UFSDABB-i 2013. aasta tõustandard on üsna minimalistlik. See keskendub üldisele kehatüübile, suurusele ja värvusele.
- Suurus: Väike ja kompaktne.
- Kuked: 500–750 g
- Kanad: 400–600 g
- Keha: Lühike, madala asetusega, laia rinnaga, lühikese selja ja keskmise nurga all hoitud sabaga.
- Hari: Üks sirge, keskmise suurusega lihthari, mis tänu tanule on volditud.
- Silmad: Erkpunased.
- Kõrvalestad: Valged.
- Jooksmed: nahavärvi või tumedad (eriti kirjudel lindudel).
- Suled: Tihedad, korralikud ja puhtad; jalad sulgede ja sulekahludega.
- Munad: Kreemikad (helebeežist kuni tuhmvalgeni) ja kaaluvad umbes 30 grammi.
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Tõsised defektid
Linnud, kellel esineb mõni järgmistest tunnustest, loetakse aretuseks või näitusteks kõlbmatuks:
- Ebaõige kehakuju (pikk või kitsas).
- Ebanormaalselt suur suurus või märgid hübridisatsioonist suurte tõugudega.
- Deformeerunud või liiga suured harjad.
- Sulgede läike puudumine või halva kvaliteediga sulestik.
- Lohakas käitumine või nõrk tervis.
- Vale jalgade värvus (nt roheline või kiltkivisinine), välja arvatud juhul, kui see esineb kombinatsioonis vastava sulgede värviga.
- Puuduvad või moonutatud kõrvalapid.
Nende tunnustega lindude aretamist tuleks tõu puhtuse ja tervise säilitamiseks vältida.
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Tunnustatud sulestiku värvused
- Punakirju sulemuster (Red Mottle) – sügav kastanpunane valgete täppidega
- Musta-valgekirju sulemuster (Black-and-White Mottled) – tume alus ebakorrapäraste valgete laikudega
- Valge (White) – ühtlane puhas valge ilma märgisteta
Värvus peaks olema ühtlane ja selge, kirjutel lindudel selge kontrastiga. Ebakorrapärane, tuhm või mudane värvus on aretuses ebasoovitav.
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Mittestandardsed sulestikuvärvid
Kuigi näitusekasvatajad peavad kinni standarditest, naudivad paljud kanapidajad ainulaadsete, mittestandardsete värvidega lindude pidamist ja aretamist.
- Sinine kirju (Blue Mottled) – Sinine kiltkivi värvi valgete täppidega.
- Lavendlivärviline (Lavender / self-blue) – pehmed hallikassinised suled.
- Kuldpunane või kollakaspruun variant (Gold-Red or Buff Variants) – punase baasi heledamad versioonid kuldse läikega.
- Šokolaadikirju või Dun Mottled (Chocolate or Dun Mottled) – soojad pruunid toonid täppidega või ilma.
- Segakirju (Mixed Mottled) – linnud, kellel on valge, punase ja musta segatud või ebaühtlased kombinatsioonid.
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Iseloom
Sofia oma tibudega
Kanad on haudumisaltid ning väga head emad. Ühe kuke kohta võiks olla 4-6 kana.
Bulgaaria Bantam on iseloomult korilane ning vajab pidevalt oma loomupärase tungi (kraapimise ja siblimise) positiivset rahuldamist. Kõige lihtsam on maha rohu sisse visata terasid, mitte neid pidevalt kausis ees hoida. Negatiivsetest tagajärgedest, kui kanad ei saa oma loomupärast kraapisime tungi rahuldada, saab lugeda siit.
Nagu paljud originaal kääbuskanad, on ka Bregovska džinkad kerge kehaehitusega ja väledad, mis tähendab, et nad suudavad lennata lühikesi vahemaid – ööbimiskohtadele, aedadele või madalatele puuokstele.
Nad on üldiselt rahulikud ja sõbralikud, mis muudab nende käsitsemise lihtsamaks ja vähendab põgenemisvõimalust võrreldes arglikumate bantam-tõugudega. Tiibade kärpimine ei ole seetõttu tavaliselt vajalik.
Seega, kuigi nad on võimelised lendama, ei ole nad tuntud tugevate või sihikindlate lendajatena, eriti kui nad on hästi sotsialiseeritud ja tunnevad end oma keskkonnas mugavalt.
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
I would like to thank Karol, who is the lucky owner of all these wonderful Bulgarian Bantams at https://www.facebook.com/bregovska.dzinka, for sharing his amazing photos. Selle kanatõu haudemune saab samuti tema käest.Kasutatud kirjandus:
- Hristov, P., Nikolov, V., Grozdanov, D., & Tsvetkov, Y. (2020). Status and conservation of native chicken breeds in Bulgaria. Bulgarian Journal of Agricultural Science, 26(6), 1265–1271. Retrieved from https://www.agrojournal.org/26/06-05.pdf
- Koinarski, V., Petrov, P., Hristov, P., Ivanova, A., & Gudev, D. (2023). Autochthonous poultry genetic resources in Bulgaria: Phenotypic characterization and conservation priorities. Animals, 13(21), 3368. https://doi.org/10.3390/ani13213368
- Union of Fanciers and Small Domestic Animal Breeders in Bulgaria. (2013). Breed standard for Bregovska Dzhinka. Sofia, Bulgaria. https://www.ufsdabb.com/
- National Rural Network of Bulgaria. (2020). Livestock genetic resources profiles – Bulgaria. Ministry of Agriculture, Food and Forestry.
- Food and Agriculture Organization of the United Nations (FAO). (2023). DAD-IS: Domestic Animal Diversity Information System – Bregovska Dzinka. Retrieved from https://www.fao.org/dad-is
- Trakia University, Faculty of Veterinary Medicine. (n.d.). Research on genetic variability and conservation of native poultry breeds in Bulgaria. Stara Zagora, Bulgaria.